Eh, see eestlase naljakas jutt, muretse naine või muretse hobune. Mis siin muretseda kogu aeg, teeme midagi ära parem. Ei mina hakanud üleliia muret ülesse kerima, kui siis õige pisut pabistasin iseenese väljanägemise pärast. Äkki oleks ikkagist tarvilik enne pruudiretke ennast korrastada, pesta, kammida või lipsu rihtida.
Nõndamoodi käisin ma terve nädala moodsa aja kohaselt ilusalongis. Üks armas nobe naene Virge õmbles mulle uue särgi ja mudis mind igast küljest ilusamaks.
Teate, ta isegi torkis mind paar korda nõelaga, ei tea kas kadeduse pärast kohe, ma ju nii erakordne mees. Aga ma ei teinud sellest miskit numbrit. Vastu ka ei torkinud. OO ja teadsamis, mul on uhiuued peened sokid, mida Aili käis linnas kaks korda valimas.
Esimese korraga kohe ei leidnudki sobivaid. Saapad läigivad mul nii, et päikesega otse ära pimestab. Ja lips, see on päris päris vana ja ehtne Roela külamehe oma. Sellest majast pärit, mis ennevanasti Roela ristteel oli ja mida teemajaks kutsuti. Praegu on selle koha peal uus suur shoppingukeskus. Aga ehtne puidust lips l vanast majast on nüüd minu kaelas ja mina olen sellevõrra veelgi erakordsem mees.
Nii me siis kamba kodukandilistega Veneveresse sõitsime. Ehtisime vedruvankri kaskede ja punase paelaga, nagu vana komme ette näeb. Üiks ilusamaid asju oli muusika, mis Peetri pilli seest otse hinge sisse läks.
Kõik mehed oliwad endile ilusad kübarad ja vestid üle pannud ja naestel kenad triibulised seelikud selgas. Kes oleks osanud midagi toredamat tahta. Leo oli õnneks meiega kaasas, tema aitas mul kaupa sobitada.
Sirli pani rahva ringis keerutama ja Luisa pakkus enda hobusega lahkesti sõidulusti. Nüid armas rahvas, vaadake teie ka see neiu enda silmaga üle. See asi kostab nagu pulmad oleks tulekul. Mis teie arvate, kas pruut sobilik?
Lehekuu 24.ndamal päeval
Ruelas
Hubert Omamees
Fotolised ülesjäädvustused tegi Mari-Liis Roots
Omamehe pani kinupildi sisse Jaanus Lekk.
