Roela ajaloost

Roela mõis on rajatud Vettaerokae küla asemele. Mõisa on esimest korda mainitud Rogelli nime all 1453a. 1793 aastal on Roela mõisaomanikuks Carl Gustav von Toll. 1835 a. 29. aprillil anti Roela mõisas talupoegadele perekonnanimesid. Paljud kasutusel olnud talu- jahüüdnimed said nüüd perekonnanimedeks. Roela mõisas oli 2 vesiveskit, 2 tuuleveskit, saeveski ja 2 viinavabrikut. 

1840 aastal ostis Roela mõisa kuulus meresõitja ja maadeuurija admiral Ferdinand von Wrangell (1796-1870). 1917 a. võeti Roela mõis üle punaste poolt, kui aga algas Saksa okupatsioon 1918 a. tulid tagasi ka mõisaomanikud Hans ja Hermann von Wrangellid. 1920 a. maareformiga jäeti Roela mõisa süda parunile alles, kuid võimu ega endist rikkust tal enam ei olnud. 1939 a. nad Hitleri kutsel Saksamaale ei läinud. Kui 1940 a. kehtestati Eestis nõukogude võim, andis parun Hans mõisa koos arhiivi ja dokumentidega uuele võimule üle ja lahkus Eestist kogu perega Saksamaale. Saksa okupatsiooni ajal tuli ta Eestisse tagasi, kuid elas Tallinnas ja töötas kui Saksa riigi ida-alade juhtiv põllumajadustegelane. 1944 a. tuli tal jäädavalt lahkuda. 

Ristivärava mägi 

Ristivärava mägi asub selle tee ääres, mis tuleb Roela mõisast ja keerab paremale Rakvere poole, päris Uuemõisa lähedal. Mägi sai oma nime sellest, et seal olnud ennem ristikujuline värav. Rada, mis viis Ristivärava mäele oli liivatatud teed ja saksad jalutasid seda mööda. Roela mõisast Uuemõisa. Kahel pool teed kasvasid suured kuused. Vanasti inimesed näinud, kuidas kuuskede ladvad põlenud leekides. Samuti nähtud Ristivärava künkal liikumas mustas riides naist. Ükskord läinud hilisel ajal sealt keegi mõisa ja temal olnud ristivärava künkal vastas kaks „kuradit”. Üks julgem mees asunud asja selgitama ja leidnud, et tõepoolest tee peal olid „kuradid”, kuid lähemal vaatlemisel osutusid need siiski kaheks vasikaks, kes seisid tee peal. 

Puusepa järv 

Kondiliiva auk 

Kondiliiva auk on pärit sellest ajast, kui oli orjaaeg. Siis maeti sinna mõisa orjad, kes ära surid. Siis ei olnud veel surnuaedu. Sellest tuligi nimetus „Kondiliiva auk”. Kondiliiva august on leitud inimeste luid, sealt on leitud veel nööpe, helmeid, jms. Roela mäed Roelas on tähtsam mägi Mõisamägi. Mõisamäel käisid ainult parunid ja paruniprouad. Sinna teisi ei lubatud. Seal mäel olid kivist laud ja trepid. Mõisamäe kõrval on Külamägi. Külamäel käisid kõik. Kahe mäe vahel on tee, mida nimetatakse Karjateeks. Sealt käisid mõisa loomad. 

Taevatee 

Taevatee asub seal, kus käib üle Roela tee metskonna juurest Kondiliiva augu juurde. Seda teed mööda pääses vanasti Roela mõisa. Postimaja juurest enne teed ei käinud, kui ehitati sinna kõrts. Siis tehti ka tee, mis on praegugi. Kõik, kes tahtsid minna Roela mõisa, pidid minema Taevateed mööda. Teine tee läks läbi Karila raba, seda mööda sõitsid suuremal määral mõisnikud. Taevateeks nimetati sellepärast, et tuli minna kõrgele nagu taevasse. 

Kõrtsikoppel asub Roelas apteegi ja laululava vahelisel maa-alal. Vanasti ei olnud seda teed, mis viib meid Roela mõisa Postimaja eest. Sinna, kus on nüüd 100m raja lõpp, ehitati mõisa ajal kõrts, siis ehitati ka see tee, mis on praegugi. Kõrtsikoppel aga on oma nime saanud järgmiselt: vanasti käidi voorides, kui aga jäädi kauemaks, siis ööbiti lähimas kõrtsis. Nii ööbiti ka selles kõrtsis. Hobused aga, kellega voorides käidi, pandi kõrtsi juurde sööma. Sellest ongi tulnud see nimi-Kõrtsikoppel, mis on säilinud tänapäevani. 

Elas kord siin Rootsi kuningas. See oli suure Põhjasõja ajal, kui venelane peale tungis. Kuningas oli suure varanduse omanik. Pealetung oli äge ja kuningas hakkas mõtlema, mis teha rahaga. Mõtles, mõtles ja lõpuks jõudiski otsusele. Ta laskis valmistada suure katla, selle katla täitis ta rahaga. Hiljem kui kuningas suri, ei teadnud keegi, kus see raha on. Arvati, et jaanilaupäeva õhtul hakkab see koht helendama ja kolm kuradit tantsivad selle heleda koha ümber. Keegi ei julgenud sinna vaatama minna. Kui järgmisel päeval vaatama mindi, siis ei olnud seal muud kui suur auk. Seda auku hakatigi Katlaauguks nimetama. Kelle raha on katlaaugus? Üle Katlaaugu olnud puu. Puul rippunud pada. Kui oli kuulda, et tuleb sõda, panid Roela parunid varanduse patta ja lasksid paja põhja. Miks pada vajus? Ühele mõisa virtinale oli öeldud, et ta saab osa katlaaugu rahast endale, kui toimib õiglaselt. Tal kästi osa raha vaestele, osa parunile, osa endale võtta. Jaaniõhtul läks virtin pada vaatama. Vaatab, vaatab ja näeb, pada tõuseb. Virtin mõtles:”Mulle jätkub sellest, parunile jätkub sellest rahast, vaestele vist küll ei jää midagi järele. Kui ta seda mõtles vajus pada vette ega tõusnudki enam. Katlaaugu ostmine Katlaauku olid Roela parunid sõjaajal peitnud ära raha. Pärast aga oli seda kuulnud üks juut, kes oli olnud väga rahaahne ning tahtnud seda ära osta. Kuid seda ei müüdud ära. 

Taevamägi on saanud oma nime sellest, et ta asub taevatee lähedal kõrgel mäel. Taevamägi on järsu servaga mägi. Seistes Taevamäel, me ei näe mäe serva. Vanasti sõitsid sellest mäest alla ainult kõige julgemad poisid. Selles piirkonnas kasvavad valdavalt männid ja kuused. Nende vanuseks on 180 aastat, kõrguseks 29m ja läbimõõt 40cm. 

Mõisast loodesse jääb nn. tüüpiline pargiala (osaliselt piiratud kiviaiaga) ühtlase ja tiheda ruudukujulise puistuga. See regulaarse planeeringuga puistu, mis võidi rajada 1898.a., on kujundatud nelja põhja-lõunasuunalise ja ühe lääne-ida suunalise korrapärase allee abil erineva suurusega ristkülikuks. Seega on siin tegemist nn. Prantsuse stiilis pargiga, kus alleede vahele jäävad osad ei pruukinud olla algselt hõlmatud laushaljastusega. Alleede koosseisus esineb tänapäeval valdavalt harilik vaher. Idaosas läheb puistu üle suhteliselt lagedaks jõeäärseks alaks. Mõisast läänepoolne osa on osaliselt rajatud kunstlikule astangule, seda piirab põhjast ilmselt algse päritoluga elupuudest hekk. Siin kasvavad mitmed põlised puud, samuti on siin täheldatav, et mõisa hiigelaegadel võis see osa olla ka enam kujundatud ja taimestatud. Mõisa lääneküljel paikneb ka väike tagasihoidlik viljapuuaed. Mõisahoone tagune ja idapoolne osa samuti suhteliselt lage, kus kasvavad siiski mitmed üksikud puud või puude grupid, põhiliselt meie kodumaistest liikidest. Mõisahoone esine on lage ala, mille keskosas paikneb tiik, mis oli ettenähtud tõldade pesemiseks. Võib arvata, et algselt oli see osa samuti tagasihoidlikult kujundatud ja taimestatud, sest väravast sisse sõites pidi avanema vaade mõisale.