Kommentaarid (6)

Päikesepargi laienemise vastu elumajade ümber

Siin on ära toodud kiri, mille MTÜ Roela Kodukant saatis vastuseks omavalitsuse teavitusele, milles küsiti arvamust plaanitava päikesepargi laienemisele.

 

Vastus teavitusele  

1.   Kinnistute  90101:001:0773 Külaserva ja 90004:002:0094 Liivoja osas: 

1.1.   Oleme vastu päikesepaneelide ala tungimisest küla keskele ja elumajade lähedusse. Arendus rikub oluliselt visuaalset täisväärtuslikku elukeskkonda ning avaldab negatiivset mõju inimeste füüsilise ja vaimsele tervisele.

1.2.   Vajadusel soovime keskkonnamõju hindamist (KMH).

Arendaja taotluses on kirjas: "Jaam ei avalda kahjulikku mõju keskkonnale: ei kahjusta õhku, pinnast, ei eralda soojust ega müra".

Kogukonna jaoks on oluline asjaolu, et jaama laienedes muutub visuaalne avalik elukeskkond. KMH käigus hinnatakse muu hulgas punkti „Oluline keskkonnamõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.“[1]

 

2.   Argumendid: käesolev vastus lähtub ühest konkreetsest juhtumist Roela alevikus ja kaitseb kogukonna huve elukeskkonna suhtes. Argumendid ei vaidlusta rohepöörde üldisi põhimõtteid.

 

2.1.    Avalik huvi. Suur avalik huvi teema vastu Roelas ja piirnevates külades ning kogukonna üldine tugev vastuseis, negatiivse hoiaku väljendamine sotsiaalmeedias.[2] 

2.2.   Avaliku ruumi planeerimine ja mõju. Sidus avalik ruum on üleilmselt oluline arengusuund elukeskkonna kvaliteedi parandamisel. ÜRO säästva arengu üks eesmärke on tagada aastaks 2030 universaalne juurdepääs kaasavale ja ligipääsetavale avalikule ruumile ning rohealadele, sest hästi kujundatud ja hooldatud sidus avalik ruum tagab madalamad kuritegevuse näitajad, võimestab sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnarühmi ning on eeldus õnnelike ja tervete kodanike heaolule. [3] Avaliku ruumi suurel ümberkujundamisel peaks muude näitajate juures  hindama ka pikaajalisi sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Avalikul ruumil on suur tähtsus väikeasula elus. Omavalitsus on palju panustanud ja investeerinud avalikesse objektidesse ja infrastruktuuri. MTÜ on läbi projektirahade ja vabatahtliku tööga aidanud kaasa avaliku ruumi paremaks kujundamisele. Päikesepargi visuaalne negatiivne mõju kahandab juba tehtud investeeringute väärtust avalikus ruumis.

Soome teadlane Ann Ojala on enda uuringus „Linnalooduse mõju inimese tervisele ja heaolule“ toonud välja elukeskkonna ja avaliku ruumi olemusliku tähtsuse inimese igapäevases elus ja ühiskonna toimimises. Kõik uued kaasaegsed arendused linnaruumis keskenduvad rohealadele ja nende tähtsusele. Pole ühtegi uuringut, mis tõestaks nende väidete mittekehtivust maa-asulates.  

2.3.   Maa kasutamine. Kogukonnale on vastuvõetamatu väärtusliku põllumaa muutmine tootmismaaks küla keskel, samal ajal kui ümberringi on piisavalt kasutamata alternatiivseid alasid, mis ei ole elumajadele nii lähedal. Kogukonna ettepanek maa omanikule oleks pigem muuta see ala elamumaaks ja müüa eraldi kruntidena soovijaile.

Samuti ei soodusta laienev päikesepark piirkonna arengut loodusturismi valdkonnas ( RMK matkarajad, käbikuivati, legendidega matkarajad oosil, koostöö RMK Oandu Looduskeskusega, põllutööriistade muuseum jne). 

2.4.   Mõju hoiakutele kogukonnas. Päikesepargi esimese osa väljaehitamine 33 hektaril on tekitanud kogukonnas ehmatuse suure musta värvi maa-ala osas ja õigustatud tõsise pahameele elukeskkonna ilme muutumise pärast. Pargi laienemine süvendab veelgi juba tekkinud ärevat hoiakut ja võib mõjutada pikemas perspektiivis mitmeid eluvaldkondi.

MTÜ Roela Kodukant on teadlikult arendanud avalikku ruumi (matkarajad, tervisesport, laste mänguala, lilleväljak), mis pakuks inimestele tervislikku, meeldivat elukeskkonda ja looks eeldused uute elanike „maale elama“ asumiseks.

Inimeste liikumisaktiivsust saab parandada visuaalselt stimuleeriva keskkonna loomisega, mille märksõnadeks on vesi, puud, põõsad, avatud ruum, turvalisus, ilu jne. Inimene eelistab veeta oma vaba aja keskkonnas, mis aitab tal eemalduda argimuredest – meeldiv keskkond võimaldab seda teha.

Arvestades tänapäeva turumajanduse konkurentsiloogikaga, mis ei puuduta ammu enam ainult ettevõtteid, vaid ka kohti, konkureerivad asulad ettevõtluse, elanike, turistide ja investeeringute pärast. Sellel taustal mängib kohakuvand järjest olulisemat rolli, aga mitte ainult väljaspoolse konkurentsieelise tekitamise, vaid ka kohalike inimeste enesehinnangu ja kohaarmastuse tõstmisel. Väikeasulad võitlevad tihti kas olematu või halva kohakuvandiga (Plüschke-Altof 2017).[4]

Laienev paneelide ala vähendab olulisel määral Roela, kui hea elukeskkonna kuvandi edasist loomist.

Näide ühest kohapaiga kuvandist: Emili Õun on oma kodu-uurimistöös "Kunda jõeäärsed Vinni valla maa-alal" (koostatud aastal 2001) kirjeldanud Roelat järgnevalt: "Üle tohutu muruvälja, mis läks üle aasadeks, nägi kuni metsaservani, pilgule avanesid kaugus ja silmapiir." Tuleviku kuvandis avaneb pilgule tume sein. 

2.5.   Mõju vaimsele tervisele. Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Seega tähendab vaimne tervis enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist – see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus.[5]

Keskkonda sobimatu rajatis  tekitab elanikes vastumeelt ja mõjub avatud ruumis massiivselt ning ahistavalt. Looduskeskkond ja rohelus on vaimse tervise üks alusmüüridest ja meie kohus on suhtuda selle keskkonna muutmisse äärmise ettevaatusega. Olenemata roheenergia suurest võidukäigust, peame arvestama ühiskonna toimimise kõikide tahkudega ja hindama võrdselt nii kasu- kui kahjutegureid.

„Oluline on planeerida kohalik avalik ruum selliselt, et see soodustab elanike värskes õhus viibimist ning lähedastega koos aja veetmist. Pargid, kõnni- ja jalgrattateed, välikohvikud, kortermajade hoovid, mänguväljakud, metsarajad, välispordirajatised, kultuuriüritused jms on kõik väga olulised vaimse tervise mõjurid, sest soodustavad inimestevahelist suhtlemist ja kogukonnatunde teket.“[6]  

2.6.   Vastuolu üldtunnustatud väärtushinnangutega. Olles valinud teadlikult elukohaks maapiirkonna ja väikeasula, on kogukonnal õigustatud ootus täisväärtusliku elukeskkonna osas. Päikesepark elumajade ümber rikub ootuspärast keskkonda ja annab ümbritsevale ruumile tehnikapargi ilme. Tekkiv uus olukord on vastuolus mitmete maal elamise väärtushinnangutega ja ei käi kokku väikeasulate arengu soodustamisega.

Ligipääs mitmekesistele loodusaladele oma kodu ümbruses pakub Eesti inimestele paremaid võimalusi lõõgastumiseks ja tervise tugevdamiseks. See aitab vähendada tervisenäitajate ebavõrdsust, mis tuleneb sotsiaalsest kuuluvusest või majanduslikest võimalustest. Lisaks soodustab rohelus ka ühiskondlikku läbikäimist ning vähendab seega potentsiaalselt inimgruppide segregatsiooni. Tulenevalt suurenevast survest kasutada loodusalasid teede ja muu taristu rajamiseks on asulate planeerimisel senisest süstemaatilisemalt ja terviklikumalt vaja hinnata loodusalade heaolufunktsioone.[7]  

2.7.   Kogukonna vähenemine tulenevalt elukeskkonnast. Väikeasulad on tundlikud suurte ruumilist mõju omavate objektide rajamise suhtes. Elukeskkonna nii suur visuaalne muutus on vastuolus ootuspärase rohelise elukeskkonnaga maal. Otsus päikesepark ehitada tekitab paratamatult tunde, et väike kogukond on vähemväärtuslik ja väikese hulga inimeste heaolu on mõistagi suurarendaja jaoks vähetähtis.

Tänases pandeemia olukorras on ühiskonnas laiemalt toimumas muutused (reisimise vähenemine, kaugtöö, e-õpe jne), mille tulemusena inimesed on  keskustest valgumas maapiirkondade poole. Roelas ja ümbruskonnas, nagu ka mujal Eestis,  on märgata pikalt tühjana seisnud hoonete juures toimetamist ja ehitustegevust.

Olukorras, kus kõik omavalitsused konkureerivad võimalike uute elanike ja maksumaksjate meelitamise protsessis, saab sageli määravaks keskkond ja teenused kohas, kuhu inimesed uue kodu soetavad. Seda asjaolu silmas pidades, on päikesepark alevi keskel suur miinus uue elukoha valikul ja väljendab küsitavat omavalitsuse suhtumist inimeste heaolusse.

Samal ajal mõjutab paneelipark Veskikaare kortermajade väärtust, kes tahaks elada tehnikapargis.  

2.8.   Ohutus. Päikesepaneelid sisaldavad räni, boori, fosfori, kaadmium, telluuri, arseeni ja galliumi. (CAL,FPRF) Normaalsetes tingimustes on need ained tahkes olekus kihiliselt klaasi ja plastpinna vahel suletud ning neid ümbritseb alumiiniumist raam. Kõrgetel temperatuuridel paneel deformeerub ja koostise elementide sulamisel tekivad mürgised gaasid. Mürgised gaasid avaldavad ohtu läheduses olevatele inimestele, kes ei kasuta hingamiskaitsevahendeid. (SAKSA,CAL,FPRF) Tulekahjus on eriti ohtlik kaadmium, mille sulamisel tekib vähki tekitav gaas. (CAL)

Päikesepaneel peegeldab intensiivseid ja korraks nägemist kahjustavaid kiiri.[8]

Päikesepaneelid ja nendega seotud seadmed tekitavad  elektromagnetlaineid. Pole kahtlust, et see on ebatervislik kõigile, kes elavad päikesepargi läheduses. Sellepärast haigestuvad päikesepargi läheduses elavad inimesed sageli. Enamasti kogevad ohvrid peavalu.[9] 

2.9.   Õigustatud ootus keskkonna planeerimisel tulenevalt Vinni Valla kehtivast üldplaneeringust:  

2.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA JUHUD HAJAASUSTATUD ALAL

 Hajaasustatud aladeks käesoleva üldplaneeringu mõistes loetakse kõik valla territooriumi osad, mis ei ole määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks. Detailplaneeringu koostamine hajaasustatud alal on üldjuhul kohustuslik järgmistel juhtudel:

• üksikelamute, aiamajade või suvilate grupi, mis koosneb viiest või enam hoonest, ehitamise aluseks,

 • eraldiseisva üle 1000 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- ja laohoone ehitamise aluseks,

• olemasoleva talu kasutuselevõtmiseks turismitalu, puhkekeskuse vms, kui sellega kaasneb uute hoonete ehitamise vajadus,

• uue turismitalu, puhkekeskuse, hotelli, kämpingu, puhkeküla, vms ehitamise aluseks,

• üle 1000 m² ehitusaluse pinnaga kaupluse, toitlustusettevõtte või muu äriettevõtte ehitamise aluseks,

• bensiinijaama, teenindusjaama jms ehitamise aluseks,

• spordikompleksi või supelranna rajamise aluseks,

• golfiväljaku ehitamise aluseks,

• uue hoone ehitamise aluseks ajaloolise mõisakompleksi ja selle juurde kuuluva pargi maaalale.

Üldplaneeringu koostamisel ei ole võimalik kõiki ehitussoove ette näha, seda eriti hajaasustuses. Samas võib mõne ehitussoovi realiseerimine väga oluliselt mõjutada väärtusliku maastiku, loodusväärtusliku piirkonna vms ilmet, vaateid ja väärtust. Seetõttu on eeltoodud iseloomuga ehitussoovide võimalikkuse üle põhjendatud otsuse tegemise aluseks vaja koostada detailplaneering, st läbi teha avalik otsustusprotsess, mille käigus selgub, kas ja millistel tingimustel on ehitussoovi rahuldamine võimalik.

 

3.6 TOOTMISMAA ARENDAMISE TINGIMUSED

Üldplaneeringuga uusi tootmisalasid ei kavandata. Olemasolevatele tootmismaa juhtotstarbega maadele võib anda ärimaa kõrvalfunktsiooni eesmärgiga mitmekesistada alade kasutusvõimalusi ning valla üldist ettevõtluskeskkonda. Olemasolevate tootmismaade kasutust tuleb intensiivistada, lagunenud ja mittevajalikud ehitised lammutada ning võimalik jääkreostus likvideerida

 

3.9 PÕLLU- JA METSAMAA ARENDAMISE TINGIMUSED

Uute hoonete ehitamine on erandkorras lubatud vaid maaharimiseks ebasoodsatel aladel, põllumaa muutmine elamumaaks on üldjuhul keelatud.

Kõik loetletud maakasutus- ja ehitusotsused langetab üldplaneeringu alusel kohalik omavalitsus, mis tähendab, et kehtestatud üldplaneering on otseselt siduv kohalikule omavalitsusele nende otsuste langetamise alusena

Siin ära toodud punktide osas tekkis MTÜ liikmetel vastakaid arvamusi ja küsitavusi juba pargi esimese 33 hektari ehitamise suhtes.



[1] https://www.envir.ee/et/moisted

[2] https://www.facebook.com/roelakodukant.mtu

[3] https://inimareng.ee/avalik-ruum-kui-elukeskkonda-siduv-v%C3%B5rgustik.html

[4] „Eesti väikeasulate uuring“

[5] https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis

[6]https://intra.tai.ee/images/prints/documents/146305946457_kuidas_edendada_est.pdf lk.88

[7] https://inimareng.ee/loodusalade-m%C3%B5ju-inimeste-heaolule.html

[8] https://pickboon.com/disadvantages-of-living-near-a-solar-farm/

[9] https://pickboon.com/disadvantages-of-living-near-a-solar-farm/


Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (6)
aFoCkDQpRbOKrZ CitBIOYoePng · 20. mai 2021
cvsJyXIdahWbLH NcRaAuxlWCUgIBw · 20. mai 2021
uafBHxVvZY NpDbJKekiU · 31. mai 2021
EYkyFozvJQSbingu apvQDUew · 31. mai 2021
rvSxRGZbX bwLvsQNEn · 8. juuni 2021
HijdUQXqzgwfmVP UwHPGMLV · 8. juuni 2021