Taani hindamise raamat nimetab 1241.aastal  Roelat Roilae`ks.  Praegu eksisteerivatestküladest on nimetatud peale Roela veel Obja (Obias, mõnes allikas Ohja) ja Tammiku (Pamicus) kohanimed. Obja küla hävis Põhja-sõja ajal peaaegu täielikult ja ehitati hiljem taas ülesse. Veterokae küla on samuti Taani raamatus üles tähendatud, kuid tänasel päeval seda nime enam ei esine ja teadaolevalt ehitati selle küla asemele praeguseni säilinud mõisahoone, mida peetakse Roela südameks. Varaseimad teated Roela mõisast (saksa keeles oli tollel ajal küla nimeks Ruil ja mõisa nimetati nimega Rogell) pärinevad 1453. aastast. 17. sajandil von Taubedele kuulunud mõis on hiljem olnud mitmete suguvõsade valduses. Alates 1849. aastast kuulus mõis von Wrangellite suguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Hans von Wrangell. Tänasel päeval seisab ilus historistlikus stiilis puidust mõisahoone tühjalt ja on hävimise äärel.

1985 aastal avastasid arheoloog Toomas Tamla ja teadlane Priit Ligi Roela linnuse asupaiga. Tegemist on osaga pikast looduslike nõgude ja orgudega eraldatud oostikust, kus linnuseks kasutatud seljakuosa jaguneb kaheks 200 meetri pikkuseks haruks. 1956. aastal kaevati linnamäest paar kilomeetrit eemal kivikalmet, millest leitud väheste esemete järgi otsustades on kalmesse maetud hilisel rauaajal. (E.Tõnisson. Eesti muinaslinnad, 2008. lk 218)

Praegu jääb  kivikalme  asukoht Tammiku küla piiridesse. 

Pildid Roelast